Mart Laar avaldas esmaspäevases Postimehes palju uusi plaane ja nägemusi, mis kattusid tema eelnevate väljaütlemiste ning Pärnus koostatud ettepanekutega.
Huvitav nüanss selle juures on, et kui Laar rääkis paljudest tähtsatest reformidest nagu omavalitsuste arvu vähendamine ning eriti mõjusana tunduvast plaanist minna juba 2011. üle eurole, ei olnud need meedia silmis suured uudised. Isegi kogu avaliku sektori palkade külmutamine 2011. aastani ei saanud nii palju uudispinda kui osa sellest, riigikogulaste palga külmutamine.
Riigikogulaste palga külmutamine on tegelikkuses väga odav populistlik trikk. Esiteks, nagu Ain Seppik juba ka viitas, juhul kui majanduskriisi tingimustes peaks Eesti keskmine palk hoopis langustendentsi näitama, jääksid Riigikogule alles praegused majanduse tipphetkest inspireeritud palgad. Tõenäoliselt siiski keskmine palk ei lange vaid tõuseb edaspidi lihtsalt aeglasemalt, jättes palkade külmutamisest tuleneva kulu minimaalseks. Ehk oli populism ka Ain Seppiku poolt välja käidu.
Teisest küljest on selle aasta vabariigi aastapäevast käinud suur ristisõda riigikogulaste palgatõusu vastu, mida on vedanud ajalehed Postimees ning Eesti Ekspress. Andes nüüd järgi oma palgatõusu pealt, võidavad valitsusparteid populaarsust tagasi. Käik oleks odav, kuna tegelikkuses parlamendisaadikud eriliselt midagi ei kaotaks, kuid oma palga külmutamise varjus on tõenäoline, et jäetakse ülejäänud avaliku sektori palgad külmutamata.
Hoolimata sellest, et viimati nimetatud käik tõrjuks inflatsiooni ning piiraks riigieelarve kulusid suurel määral, oleks see poliitiliselt tohutult ebapopulaarne tegu, kümned tuhanded avalikus teenistuses olevad ametnikud oleks rahulolematud ning seetõttu on lihtsam tuua “ohver” oma palga näol, kui teha ebapopulaarseid, kuid ääretult vajalikke samme.
Juhul, kui avaliku sektori palku praegu ei külmutata võib minna nii, nagu Mart Laar oma artikli lõpus ennustas:
“Loomulikult võib üritada pead jaanalinnu kombel liiva alla peita ning vaikselt edasi elada. Esialgu ei juhtukski ilmselt midagi erilist, kuidagi tiksuks meie majandus endiselt edasi.
Peagi siseneks Eesti aga pikemasse stagnatsiooni, mis iseloomustab mõnda teist Euroopa Liidu uut liikmesriiki ning mis Portugali kogemuse kohaselt võib üsna pikka aega kesta.”
Juhul, kui Reformierakond IRL’i ettepanekuist vaid populistlikuma poole ära kasutab, võib just nõnda ka juhtuda.
