Kord aastas toimub Washington D.C.-s üritus nimega White House Correspondents’ dinner. Hakkasin seda jälgima alles mõni aeg tagasi. Ühendriikide riigipea teeb nalja ja laseb enda üle nalja teha. Naljategijad on loomulikult lavatagused kirjutajad, kuid siiski. Tuletab meelde anektooti Stalini ja Trumaniga:
Stalin ja Truman vaidlevad, kus on rohkem vabadust, kas NSVL-s või USA-s. Truman: “USA-s võib igaüks minna Valge Maja ette ja hüüda “Maha Truman!”" Stalin: “Ka meil võib igaüks minna Punasele väljakule ja hüüda “Maha Truman!”
Eestis võiks taoline asi kahtlemata poliitikat rahvale lähemale tuua. Me pole küll suurem asi stand-up comedy rahvus, kuid kord aastas saaks ikka mõrudalt või irooniaga üksteisele ära panna. See meile ju meeldib.
Jälgisin seda Youtube vahendusel, ning leidsin, et ilmselt ongi demokraatia võimalik vaid sellistes riikides, mis sõja ajal lubavad otseülekandega kajastada selliseid nägemusi presidendist:
Tõsi, järgmisel aastal Colberti ei kutsutud. 
Teda võib näha see-eest www.comedycentral.com
Sellel aastal oli esimest korda Obama selles ametis. Tema huumor oli küll lame, aga see on populaarsuse hind:
Üle paari minuti kuulata ei tasu.
Täiesti võrreldamatu Bushi eneseirooniaga:
Lõpuni vaadatav.
Veel:
Mitte küll WHCD-ga seotud:
