Poliitika 20. mai 2008.

Konkurentide naeruvääristamine näitab, et on mida karta. Esiteks tiriti Kasparovi miitingule kohale hulk kodutuid, kes kaotasid miitingu tõsiseltvõetavuse, ning seejärel tehakse avaliku esinemise ajal trikke, mis malegeeniuse naeruväärseks tegid. Mitte, et Kreml kahtlemata sellist asja oleks korraldanud, kuid heaks kiitnud küll.
Poliitiline kultuur on üks asi, millega Venemaal kõik korras pole.

Poliitika 18. mai 2008

Gruusia:

1) võib saada Tbilisi-Tallinn lennuliini
2) on väidetavalt sõja eel Venemaaga
3) on reaalselt parlamendivalimiste eel

Eesti Päevaleht:

1) Peaks Heiki Suurkase vallandama rahutuste õhutamise, poliitilise ebakorrektsuse, ebaprofessionaalsuse ning faktipuuduliku lahmimise tõttu. Mis oli sellel toimetajal mõttes, kes sellise loo esilehele lasi? Hommikul esimene mõte seda artliklit lugedes oli et EPL tunneb lugejakirjadest puudust ja otsustas veidi ärevust tekitada. Ja ennäe imet, õhtuks oligi 540 kommentaari kirjas. Uskumatult halb.

Poliitika 17. mai 2008

Ameerika Ühendriikides jätkus presidendikandidaatide vastandumine ning nagu juba viimasel ajal kombeks, siis mitte enam demokraatide siseheitluse näol vaid Obama ja McCaini vahel.
Uus vaidlus puudutab välispoliitikat, Obama püüab olla võimalikult avatud kõikidele läbirääkimistele, sealhulgas Iraaniga, samas vabariiklased eesotsas praeguse presidendiga, kes pärslaste riigi kurjuse telje osaks kuulutas, halvustavad seda poliitikat kuis jaksavad.

Slovakkia on valmis eurole üle minema juba järgmisel aastal, Balti riigid ja Poola ei ole selleks valmis kindlasti mitte enne 2010 aastat, ning Eesti tõenäoliselt mitte enne 2011.-dat.

Moskvas aetakse asju teravmeelselt.

Poliitika 16. mai 2008

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni esimees Jacek Saryusz-Wolski väitis, et olümpiamängude positiivset mõju Tiibeti küsimusele mõistame alles pärast spordipidustusi ning et eurooplased ei peaks arvama, et nad suudavad Hiina poliitikale mingit mõju avaldada, kui nad Valgevenegagi hakkama ei saa. See tõstatab kaks küsimust:
1) Miks peaksid positiivsed efektid ilmnema just peale olümpiat? Peking on selleks ajaks saanud oma tahtmise, olümpia edukalt läbi viimise ning edasiseks puudub tükiks ajaks motivatsioon Läänele vastu tulla.

2) “Kui Euroopa Liit ei saa hakkama Valgevene demokratiseerimisega, ei suuda see ka Hiina režiimi muuta” väitis Saryusz-Wolski.
Mis vahe on Hiinal ja Valgevenel? Valgevene poliitika sõltub väga suurel määral Venemaa poliitikast, selle siseasjadesse sekkumine võrduks Venemaa siseasjadesse sekkumisena, mida ratsionaalse poliitika tõttu Euroopa Liit väga tihti ei tee. Seega – Valgevene muutmine algab Venemaa muutmisest. Hiina on aga jõud omaette, mistõttu ka poliitika tema suhtes peaks olema erinev, iseseisev ning võrdsetele kohane.

Poliitika 15. mai 2008

Tallinna päev.
Linnapea jätkab separatistlikke avaldusi.
Huvitav on see, et kogu meediaga tülli pööranud tipppoliitiku sõnu avaldatakse EPL’i rubriigis Kirev Maailm, mille viimased uudised olid päikesepatareidega töötavast rinnahoidjast ning koerte matustebüroo avamisest.
Roheliste pea Marek Strandberg tegi isegi opositsioonierakonna kohta üllatavalt ebaprofesionaalse üleskutse erakorralisteks valimisteks.

Hollandi riigipea monarh Beatrix mitmepäevane visiit Eestisse ei näita võib-olla pikaajalisi traditsioone ning eriti sooje suhteid Hollandiga, kui pigem seda, et Eestit võetakse juba endastmõistetavalt Euroopa osana. See ongi olnud meie välispoliitika peamine eesmärk viimased 17 aastat ning üks suuremaid julgeolekutagatisi, mis meil olla saab.

Vabariiklased USA’s hakkavad vargsi mõtlema alternatiivsete kandidaatide peale. Üldine mulje McCainist on kui Bushi senise poliitika jätkaja. George W. aga teatavasti ei ole just populaarseim inimene Ameerikas, mistõttu McCaini toetamine võib kaasa tuua demokraatide võidu. Samas, kui oleks ruumi veel alternatiivsele kandidaadile, tuleks see kohe teatavaks teha.
Teatavasti on praegu veel vabariiklaste presidendiks pürgimas libertaar Ron Paul (pildil), kes oleks poliitilises mõttes Bushi vastand, kuid tema toetusprotsendid on erakordselt madalad, muutes ta võidu matemaatiliselt võimatuks. Lisaks on avaldanud soovi presidendiralliga ühineda veel paar vähem tuntud poliitikut.
Esialgu pole aga avalikult ühtegi märki McCaini tulevase võidu kahtluse alla seadmiseks vabariiklaste kongressil septembris.

Poliitika 14. mai 2008

Clintoni võit teisipäeval viis endise demokraatide kandidaadi John Edwardsi avalikult Obamat toetama.
Tundub, et demokraatide sisepinged kruvitakse aina üles.
Aina rohkem hakkab näima, et demokraadid ei jäta oma kandidaadi selgumist augustivalimiste hooleks.

Poliitika 13. mai 2008

Hillary Clinton võitis valimised West Virginias, kuid proportsionaalse valimissüsteemi tõttu ei saavutanud ta küllaldast edu Obamale konkurentsi pakkumiseks.
2021 otsustavaks hääleks on Clintonil ligi 300 ja Obamal ligi 150 valijameest puudu, mis annab viimasele suure eelise. Samas lubas Clinton siiski lõpuni vastu pidada, tulgu siis võit või kaotus.
Kuid mida muud saanukski ta öelda…

Poliitika 12. mai 2008

Mart Laar avaldas esmaspäevases Postimehes palju uusi plaane ja nägemusi, mis kattusid tema eelnevate väljaütlemiste ning Pärnus koostatud ettepanekutega.
Huvitav nüanss selle juures on, et kui Laar rääkis paljudest tähtsatest reformidest nagu omavalitsuste arvu vähendamine ning eriti mõjusana tunduvast plaanist minna juba 2011. üle eurole, ei olnud need meedia silmis suured uudised. Isegi kogu avaliku sektori palkade külmutamine 2011. aastani ei saanud nii palju uudispinda kui osa sellest, riigikogulaste palga külmutamine.
Riigikogulaste palga külmutamine on tegelikkuses väga odav populistlik trikk. Esiteks, nagu Ain Seppik juba ka viitas, juhul kui majanduskriisi tingimustes peaks Eesti keskmine palk hoopis langustendentsi näitama, jääksid Riigikogule alles praegused majanduse tipphetkest inspireeritud palgad. Tõenäoliselt siiski keskmine palk ei lange vaid tõuseb edaspidi lihtsalt aeglasemalt, jättes palkade külmutamisest tuleneva kulu minimaalseks. Ehk oli populism ka Ain Seppiku poolt välja käidu.
Teisest küljest on selle aasta vabariigi aastapäevast käinud suur ristisõda riigikogulaste palgatõusu vastu, mida on vedanud ajalehed Postimees ning Eesti Ekspress. Andes nüüd järgi oma palgatõusu pealt, võidavad valitsusparteid populaarsust tagasi. Käik oleks odav, kuna tegelikkuses parlamendisaadikud eriliselt midagi ei kaotaks, kuid oma palga külmutamise varjus on tõenäoline, et jäetakse ülejäänud avaliku sektori palgad külmutamata.
Hoolimata sellest, et viimati nimetatud käik tõrjuks inflatsiooni ning piiraks riigieelarve kulusid suurel määral, oleks see poliitiliselt tohutult ebapopulaarne tegu, kümned tuhanded avalikus teenistuses olevad ametnikud oleks rahulolematud ning seetõttu on lihtsam tuua “ohver” oma palga näol, kui teha ebapopulaarseid, kuid ääretult vajalikke samme.
Juhul, kui avaliku sektori palku praegu ei külmutata võib minna nii, nagu Mart Laar oma artikli lõpus ennustas:

“Loomulikult võib üritada pead jaanalinnu kombel liiva alla peita ning vaikselt edasi elada. Esialgu ei juhtukski ilmselt midagi erilist, kuidagi tiksuks meie majandus endiselt edasi.

Peagi siseneks Eesti aga pikemasse stagnatsiooni, mis iseloomustab mõnda teist Euroopa Liidu uut liikmesriiki ning mis Portugali kogemuse kohaselt võib üsna pikka aega kesta.”

Juhul, kui Reformierakond IRL’i ettepanekuist vaid populistlikuma poole ära kasutab, võib just nõnda ka juhtuda.

Poliitika 11. mai 2008

Ameerikas tegi Clinton ka emadepäeval meeleheitlikku tööd, pääsemaks autsaideri rollist, kuhu Obama teda vägisi suruda üritab.

Serbias toimusid parlamendivalimised, kus enim hääli sai EL’i meelne Tadic’i blokk. Valitsuse moodustamiseks peab too aga kaasama ühe kolmest eelnevast valitsusparteist, mis tõotab olla tagurlik samm. Nii või teisiti, praegune Serbia president Tadic (pildil Putini kõrval), kelle moodustatud euroopameelne koalitsioon valimisvõidu võttis on selgelt rõhutanud, et nad ei tunnusta Kosovo eraldumist.
Head uudised on valimistulemused Euroopa Liidule, kuna nendest valimistest võib hakata pikk tee kogu Balkani Liiduga ühendamiseks. Lisaks vähendab EL’i meelne valitsus õigeuskliku Serbia sõltuvust Venemaast.

Eestis kogus IRL jõudu, et tulla välja tänase avaldusega riigikogulaste palkade kohta, millest pikemalt hiljem.

Euroopa Nõukogu presidendikandidaadid

Euroopa Liidu kõrgeim võimuorgan on hetkel Euroopa Nõukogu. Seda juhib praeguse süsteemi järgi üks riik pool aastat, andes seejärel järje üle järgnevale. Praegu on eesistujamaa Sloveenia, poolteist aastat tagasi oli selleks meie naaber Soome ning esialgsete plaanide järgi peaks Eesti kord kätte jõudma 2018. aasta alguses.
Euroopa Nõukogu otsused ei ole küll õiguslikus mõttes ülimuslikud, kuid otsustavad reaalsuses väga palju. Näiteks võeti 1991. aastal selle istungil vastu Maastrichti leping ning 2002 aastal võeti vastu otsus liidu laienemise kohta, mis meilegi otsustavaks sai. 2007. aastal saadi valmis Lissaboni leppega, mis praegu liikmesriikidel hääletusel on. Selle leppe kohaselt asenduks vana presidentluse süsteem uuega.
Ühe muutusena saaks Euroopa Nõukogu presidendi ametikoht, mis praegu on vaid eesistujamaa riigijuhi fiktiivne lisaamet, alaliseks kahe ja poole aastase tööajaga ametikohaks. Kui suur tähtsus sellel postil tulevikus on, sõltub tõenäoliselt esimesest presidendist, kes esimesed suunad kätte näitab.
On väga võimalik, et tulevase tsentraliseeritud Euroopa Liidu ametlik riigipea ametikoht luuakse just nüüd.
Seetõttu on huvitav jälgida erinevate poliitikute püüdlusi just selle ametikoha suunas. Viimane märkimisväärne kandidaat lisandus äsja, Anders Fogh Rasmussen, Taani praegune euro-meelne peaminister küll eitab kandideerimist rahvusvahelisele ametikohale, kuid rühib sinna suunas sellest hoolimata.
Üks tuntumaid poliitikuid kes veel uuele ametile jahti peab on Suurbritannia karismaatiline endine peaminister Tony Blair, veel on nimetatud Iiri peaminstrit Bertie Ahernit ja Luksemburgi pead Jean-Claude Junckerit.
Lisaks on räägitud ka väiksema mõjukusega,kuigi meile küll lähedasematest nimedest nagu Lennart Meri sõber Rootsi välisminister Carl Bildt ja Soome president Tarja Halonen.